Üldine Teatriajalugu II
järgimine oli ülitähtis. Ka loomulikkus, tõepärasus. Reinhardt oli ka vaimustuses realistliku
inimkujutuse tähtsusest ja tõsidusest, aga talle sai juba alguses selgeks, et niisugune
keskendumine ainult naturalistlikule inimpildile tähendas lõpuks näitekunsti võimaluste piiratust.
Brahmi juures mängis ta paljusid väikeseid rolle, enamastu vanu mehi. Kokku 94 osa.
Reinhardti teatrimõistmist kujutanud klassikaline näitekunst Viini teatris, mis mängis Brahmi
stiilile vastantlikult. Ta leidis, et näitleja potentsiaal läheb kaduma, kui Brahm keskendub ainult
kirjaniku sõna truudusele. Brahmi realismi-mõiste oli Reinhardtile liiga kitsas. Brahmil jäi tema
arvates puudu ka ilust ja ülevusest. Brahmi üheks lavanaturalismi nõudeks oli neljas sein: vältida
tuleb igasugust suhtlemist publikuga. Reinhardt aga vajas kontakti vaatajatega. Deutsches
Theater'is kujunes opositsiooniline rong, mis otsis Brahmi suunale kunstilist alternatiivi. Nii
annaabi.ee 
