Igaühel on oma Eesti
kogemused ja kui me kõvasti tööd teeme, jõuame kiiresti järele arenenud Euroopa
riikidele. Kõik me olime enam-vähem sama vaesed, sama palju haritud ja sama palju
maailma näinud. Meil puudus oskus elada teistsuguses ühiskonnas. Uut elu alustasid
eestimaalased kõik samalt stardipositsioonilt. Ja keegi ei osanud arvata, et juba 10-15
aasta pärast on meil igal-ühel oma Eesti.
Kas sellist Eestit me tahtsimegi?
Eesti rahvas on jagunenud erinevatesse vastanduvatesse gruppidesse. Rikkad-
vaesed, pensionärid-noored, rahvuslased-venekeelne elanikkond, maainimesed ja
linnarahvas. Kõik tahavad elada Eestis õnnelikult, kuid erimeelsused segavad kooselu.
Nii näevadki inimesed elu Eestimaal erinevalt, oma mätta otsast.
Suurim lõhe on tekkinud rikaste ja vaeste vahel. Vaestele tundub, et rikkus on
tulnud osadele inimestele nende arvelt ja ebaausal teel. Jõukamad inimesed rikastuvad
üha kiiremas tempos ja muinasjutuliselt