KUNST MÕJUTAJANA JA MÕJUTATAVANA ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL
tüdimus ja vastumeel sõja vastu, sest see mõjutas just kõige enam lihtrahvast. Pereisad, pojad
saadeti sõdima, millele võis järgneda teadmatu kadumine või surm. Need, kes olid kodus,
kannatasid samuti. Söögipuudus, sõjale kuluvad rahalised kulud, haigused, probleemid
eluasemetega mõjutasid tugevalt ühiskonda. Kõik see mõjutas kunstis toimuvat, sest ka
enamus kunstikke ei ole olnud eluajal elanud rikkuses, vaid pigem kaldusid kesise elu suunas.
Sõja ajal tõusis esile oma vastanduslikusse poolest dadaismi esindajad. Maailmas
toimunu sundis sõja eest põgenenuid kirjanike, kunstikke mõtlema ümber oma
tõekspidamised ja senised väärtused. Neid võiks nimetada lausa sõjavastane mässumeelseks
liikumiseks. Süüdistati ka kodanikke sõja puhkemises, põhjuseks toodi lihtrahva passiivsus.
Leides, et ühiskond peab ärkama, hakkasid rahvast sokeerima läbi maalide, manifestide,
muude kunsti väljendusviiside. Nende arvamuse põhiselt polnud mõtet luua ilusta kunsti,