Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Vaen põhiolemuses on aga taoismile kui
sügava harmoonia usundile võimatu ning lausa keelatud asi. (Oluline on siinjuures muidugi
meeles pidada, et Jungi käsitluses on nii Hea kui Kuri ambivalentsed ning seega ei ole
vastandumine nii absoluutne.) Taoism kasutab Yin ja Yang printsiipi pigem kui paratamatuid
töövahendeid, mille abita oleks raske üldse ette kujutada, kuidas saaks asju üksteisest eristada.
Neil mõistetel puudub igasugune moraalne dimensioon. Ka Jung kasutab vastandprintsiipe
selleks, et oleks võimalik asju eristada, kuid moraalne dimensioon on olemas. (See nähtub
asjaolust, et Jungil on vastandprintsiibid isikulised, omades seega moraali kui isikule
iseloomulikku tunnust.)
Erinevus on veel selles, et kui praktilise rakenduse külje pealt kujutab taoism enesest õpetusi ja
praktikaid, kuidas saavutada kooskõla taoga, siis Jung näeb vastupidiselt inimesel olevat
hädavajaliku eristuda Pleromast. Kuivõrd Esimene Printsiip on eristamatus ning mitteolemine,
annaabi.ee 
