Friedrich Willhelm Joseph Schelling
põhjendamine oli Fichte jaoks aga kogu filosoofia peamine ülesanne. Seada
natuurfilosoofia autonoomsena transtsendentaalfilosoofia kõrvale eeldab tema arusaamist
mööda ka looduse autonoomsust subjektiivsuse suhtes ning ühes sellega inimvabaduse
võimalikkuse kahtluse alla seadmist just sellele oli Fichte aga oma filosofeerimisega
alati soovinud vastu seista. See on tema jaoks spinozism antud terminiga märkis Fichte
tema enda filosoofilise seisukoha negatiivset vastandpositsiooni.
Schelling seevastu jõuab Fichte positsioonist tõukudes oma loodusfilosoofiat arendades
Fichtega võrreldes hoopis erineva looduse mõisteni. Loodus ei samastunud tema jaoks
sugugi enam meeltega tajutava maailmaga, vaid omas nii meelelist kui ka intelligiiblit
olemist. Looduse tõde ei ole tema silmis tabatav ei Newtoni poolt loodud
loodusteadusega, mis näeb looduses vaid suurt mehhanismi, ega ka teadusõpetusega, mis
käsitleb loodust kui pelka vahendit ilma immanentse seaduspära ja sihita
annaabi.ee 
