Platoni õpetus hingest ja voorustest.
Mõlemad on mõistuslikud kehalised olendid, kelle hing on analoogiliselt
struktureeritud.
Ühtlasi saab makrokosmost käsitleda eetilise ideaalina inimese jaoks. Sokratesega seoses sai juba
osutatud sellele, et antiik-kreeka eetilised õpetused käsitlevad üldiselt küsimust: mida tuleb
inimesel teha eudaimonia saavutamiseks? Platoni käsitlus makrokosmosest kätkeb endas
vastuseid sellele küsimusele ja seda kahest aspektist.
1. Kosmose hingele andis demiourgos terviklikkuse ja liitis selle vastandlikudki osad
harmooniliselt üksteisega. Inimesel seevastu tuleb endal selline harmooniline vahekord oma
erinevate hingejagude vahel leida, end harmoonilise inimesena alles väljakujundada ning
sellisena alalhoida. Kosmos tähendab kreeka keeles kaunist, korrapärast tervikut. Sellisena
kogesid kreeklased maailma, kus nad elasid. Sarnaselt kauniks korrapäraseks tervikuks
tulnuks ideaalis igal inimesel kujundada ka iseennast. Kui see inimesel õnnestub, on tal