Näide: Lause: ,,Kui kolmnurga küljed on võrdsed, siis on ta nurgad võrdsed"(kehtib). Pöördlause: ,,Kui kolmnurga nurgad on võrdsed, siis ta küljed on võrdsed" (kehtib). Kui pöördlause juhtub olema tõene, siis nimetatakse seda pöördteoreemiks. Asendades teoreemis ,,Kui A, siis B" eelduse ja väite nende eitustega (sümbolid ¬A ja ¬B), saame lause ,,Kui ¬A, siis ¬B". Nii moodustatud lauset nimetatakse antud teoreemi vastandlauseks. Jällegi, antud teoreemi kehtivusest ei järeldu tema vastandlause kehtivus. Näide: Lause: ,,Kui kujund on kolmnurk, siis ta on hulknurk" (kehtib). Vastandlause: ,,Kui kujund ei ole kolmnurk, siis ta ei ole hulknurk" (ei kehti). Näide: Lause: ,,Kui arv jagub üheksaga, siis ka tema ristsumma jagub üheksaga" (kehtib) Vastandlause: ,,Kui arv ei jagu üheksaga, siis ka tema ristsumma ei jagu üheksaga" (kehtib).
Ka arvu võrdlemine sõnega on formaalselt lubatud, kuid tulemus on alati nil. Näiteks (= 4 4.0) annab tulemuseks T (= 20 388) annab tulemuseks nil (= 2.4 2.4 2.4) annab tulemuseks T (= 499 499 500) annab tulemuseks nil (= "mina" "mina") annab tulemuseks T (= "mina" "sina") annab tulemuseks nil Eelmise lause vastandlauseks on lause (/= avaldis1 avaldis2 ...) Kui lauses pole kõik avaldised arvuliselt võrdse väärtusega, saab selle funktsiooni väärtuseks T, vastasel juhul nil. Näiteks (/= 10 20) annab tulemuseks T (/= "tema" "tema") annab tulemuseks nil (/= 5.43 5.44) annab tulemuseks T Kui soovitakse võrrelda, kas kaks arvulist suurust on võrdsed etteantud täpsuse piires, tuleks kasutada lauset