Kirjutavad naisena: Hélēne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel
positiivse ja tugevana; teist, naiselikku aga negatiivse ja jõuetuna. Loodusega
seostatakse alati naist, meest ei vaadelda loodusena, vaid selle (nagu ka naise)
vallutajana, alistajana. Cixous´ arvates on lääne filosoofia ja kirjandus alati kinni
olnud lõputus binaarsete opositsioonide sarjas, mis alati on taandatavad
fundamentaalsele paarile: meessoost ja naissoost (Cixous 1975 : 115).
Cixous väidab, et tähenduse saamiseks peab üks pool vastanditepaarist hävitama teise.
Opositsioonist saab lahinguväli, kus tähistamise ülemvõim luuakse üha uuesti. Võit
4
samastatakse alati aktiivsusega, kaotus passiivsusega. Patriarhaadis on meessugu alati
võitja. Cixous ründab naiselikkuse passiivsusega samastamist, kus naisele ei jäeta
positiivse ruumi võimalust: "Naine on kas passiivne, või teda ei ole olemas." (Moi )
annaabi.ee 
