Filosoofia
)
Herakleitos (535-475 e.Kr) tema iseloomlikuks jooneks on ettekujutus maailmast, kus toimub pidev
liikumine ja muutumine. Väljendas seda aformismiga: ,,Samasse jõkke ei saa astuda 2 korda". Seda
lühendatakse ütlusega KÕIK VOOLAB. Kui peame silmas inimest, siis ,,oleme ja ei ole". Teiseks
iseloomulikuks jooneks on mõte, et maailm on üleüldine võitlus, võib imetleda tema oskust
kirjeldada loogika seaduspärasust, et maailmas toimub pidev vastandite võitlus ja üleminek ühelt
vastandilt teisele. Nt väsimus teeb meeldivaks une või halb toob esile headuse.
Empedokles (490-430 e.Kr) tegi teadusliku avastuse, mis püsis uue aja alguseni. Ta leidis, et
algaineid on neli : VESI, ÕHK, MAA, TULI. Ained tekivad algainete ühinemisel ja hävimine
toimub algainete eemaldumisel.
Ta töötas välja ka I evolutsiooniõpetuse elu tekkimise:
1. Armastuse ajendil algained ühinevad ja tekkisid elusad tombukesed, mis kaua ei
eksisteerinud.
2