J. Krossi luulekokkuvõte
päikeseriigist, kus elu on korraldatud vägivallata, inimlikult ja arukalt. Üldteema, paatose ning
assotsiatiivse arenduse poolest on see poeem kõrvutatud ,,Maailma avastamisega". Ka kirjutamisajalt
paiknevad teosed lähestikku, 60 ndate aastate alguses. Arenguteema ülevus ning kriitilise osa
publitsistlik konkreetsus loovad tajutava vastuolu, mida süvendab vormiline mitmelaadilisus.
Luuletaja taotleb teatavat tasakaalu traditsioonilise ning vabavärsi vahel. Hoiakute ning laadide
vastandikkuse tõttu ei kujune aga seesugust terikut kui ,,Kivist viiulites". Muutunud luulepildis ei
ärata raamat eelmistega võrreldes tähelepanu. Ka järgmine kogu jääb suhteliselt varju.
2.5. ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969)
Kogus ,,Vihme teeb toredaid asju" leiab aset suur teisenemine isiklikuma, intiimsema vaatevinkli ning
ajalookontseptsiooni poole. Konkreetne luulemina vaeb oma suhteid aja ning maailmaga, kerib tagasi
autobiograafilist aega mitme eelnenud sugupõlveni