Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
individualistiks. Sellisel juhul oleks ta enda sotsiaalsest grupist endiselt võõrandunud. (JUNG
1977:301) Inimene peab enese sisemaailma ning tõdesid võrdlema ühiskonnas kehtivatega ning
sellisel moel veenduma universaalsete tõdede kehtivuses. (JUNG 1977:302)
Jung leiab, et keerukas arenguprotsessis on tingimata tarvis kõiki osapooli. Ta toob mitmeid
näiteid müütidest ja lugudest, kus kangelane läheb teele ning läbi mitmete raskuste, katsumuste
ja võitlemise kurjade vastalistega saavutab terviklikkuse oma maale või iseenesele. Seega on
tõsi, et elus ja lugudes on kohtumine Kurjaga karm tõsiasi.
,,Teisest küljest teeb muinasjutt meile selgeks, et inimesele on võimalik saavutada täiust,
muutuda terviklikuks ainuüksi koostöös pimeduse vaimuga; tõepoolest nõnda, et viimane on
lunastuse ja individuatsiooni causa instrumentalis." (JUNG 1986:129-130)
See läheb pisut kaugemale kristlikust mõttest Jaakobuse kirjas, kus soovitatakse meid tabavaid