Ema Teresa
Kui ema Teresale 1979. aastal Nobeli rahupreemia määrati, pidi nii mõnigi ajalehe
toimetaja arhiivis tuhnima, et teada saada, kes on see salapärane naine Indiast. Mitmedki
inimesed olid ühel meelel selles, et ema Teresa tõstis autasu vastuvõtmisega Nobeli
rahupreemia reputatsiooni. Ta ei tahtnud seda auhinda iseendale. Ta võttis selle vastu, sest
Nobeli rahupreemiaga austati ka vaeseid, keda ta teenis. Saadud raha (340 000 DEM) andis ta
ehitusmaterjalide ostmiseks vastabiellunutele, et nad saaksid pereelu kogeda ja endale kodu
ehitada. See polnud tema jaoks mitte almuseandmine, vaid üleskutse enesega
toimetulemiseks. Ta soovis, et noored pered tõdeksid, et perekond on selles maailmas tõeline
rahu rakuke (Kurg, 1998).
Tunnustuse kõrval, mis aktiivsele nunnale kogu maailmas on osaks langenud, on teda
ka kritiseeritud, sest ta on muuhulgas agaralt võidelnud rasestumisvastaste vahendite ja abordi
vastu (Sichtermann, 2004: 253)