Tõde ja Õigus II Terve tekst
pean ma mõjuvamad abinõud tarvitusele võtma."
Nende sõnadega tahtis Tigapuu toast lahkuda, ilma et oleks teadnud, millest nüüd peale
hakata. Ometi omandas asi viimasel hetkel soovitud pöörde, sest Voitinski ütles suud
matsutades:
,,Mu härrad, milleks tülitseda! Goethe ja Schiller on purud ning uks on puru, milleks veel
tülitseda, härra Tigapuu."
,,Mina ei armasta tülitseda," vastas Tigapuu peatudes, ,,aga kui härrad nõnda..."
,,Jätke seda," ütles nüüd ka Slopasev. ,,Ivan Vassiljitsil on tingimata õigus, milleks tülitseda, kui
kõik on niikuinii puru. Öelge parem, mis teha uksega?"
,,See on tühine asi," vastas Tigapuu. ,,Ukse parandan mina."
,,Nii et härra Maurus ei teagi?" küsis Slopasev.
,,Nii et ei teagi," vastas Tigapuu.
Ja kohe pani ta teiste abil uksetahvli oma paigale, seadis enamasti terveks jäänud liistud talle
ette ning lõi nad peente naeltega kinni.
,,On nõnda hea?" küsis ta siis.
,,Imeline!" hüüdsid õpetajad talle vastu. ,,Teie olete kuldne inimene