Tõde ja Õigus II Terve tekst
nagu otsiks ta tema kustunud silmist elavat pilku. Ja kui ta seda ei leidnud, ütles ta: ,,Siis oled sa
ikka tõesti surnud? Sinu pomm on plahvatanud."
Ja ta ajas enese sirgu, pöördus ümberseisjate poole ning deklameeris Derzavinist:
,,Kus oli maiuslaud, seal seisab surnukirst..."
Ja ilma arupidamiseta võttis ta korjuse toolilt sülle ning hakkas temaga ukse poole sammuma.
,,Mis teie teete?" küsis härra Maurus. ,,Kuhu teie lähete, härra Slopasev?"
,,Koju... minu juurde, seal on Ivan Vassiljevitsil rahulikum," vastas Slopasev ja astus edasi, nagu
ei suudaks teda keegi takistada. Härra Maurus tahtis temale tee sulgeda, aga Ollino astus ligi ja
pani käe direktori õlale ja nüüd ei tehtud Slopasevile enam mingit takistust. Otse selle vastu;
tema ees avati uksed ja inimesed seisid koridoris kahes reas, kui Slopasev oma sõbraga nende
vahelt läbi läks. Kui ta jõudis tagauksest tänavale, kust lühim tee tema korterini, käisid kõik
paljaspäi ta järel
annaabi.ee 
