Heiti Talvik
leida kustunute kõrval./.../
Dies irae (1934)
"Kohtupäeva" üks pikemaid luuletsükleid, mis pilkab väga selgelt
Revolutsiooni. Pilkab noort järeltulevat põlve, kes püüab midagi saavutada. /.../ Kõik,
mis me vanemail kord olnud püha, on meil vaid irvituseks ettekääne./.../
Üsna palju religioosseid sümboleid on sisse toodud, mis minule tähendab
pühalikkust./.../ nõnda kõigi poolt sõimatud saab iga vasnegi Mooses./.../ Väga segane
aeg tundub riigis olevat, kõik mäsleksid ja roniksid mööda lõputut seina, et saada
isandaks, milleks paraku ei sobi keegi pööblitest. Viimases salmis kutsub luuletajaid
üles, kirjutama oma pimedast raevust. Kuna see luuletus on etteheitev ühiskonnale,
siis ma tõesti ei imesta, miks tollal nii julge ja otsekohene mees trellide taha pisteti.
Tunda on isamaalise mehe julgust öelda, kuidas asjad on ja mitte teha nägu, et on