endomeetrium, lihaskest e. müomeetrium ja serooskest e. perimeetrium. Emakakeha ja -sarved Endomeetriumi epiteeliks on ühekihiline silinderepiteel ripsmetega ja ripsmeteta rakkudega. Epiteeli alla jääb proopria, kus paiknevad emakanäärmed (glandulae uterinae) Müo- ja perimeetrium Müomeetrium on tugev lihaskest, mis koosneb kolmest ebaselgelt piiritletud kihist Seespoolne tsirkulaarkiht (silelihasrakkude kimbud) Veresoonterikas vaskulooskiht (eriti väljendunud koeral, kassil) Välimine longitudinaalkiht (silelihasrakkude kimbud) Perimeetrium on emaka välimine serooskest Koosneb mesoteelist, väljaspoolsest kollageensete kiudude kihist, vahepealsest elastsete kiudude võrgust ja sisemisest kollageensete kiudude kihist Munajuhad Tubae uterinae Munajuha transpordib ootsüüdi munasarjast emakakeha valendikku ja on viljastumise kohaks Munajuha pikkus hobusel ja veisel on umbes 25 cm, seal umbes 20 cm ja utel 15 19 cm
Limaskesta päriskiht jaguneb basaalkihiks ja funktsionaalkihiks (hormoontundlik) Keskmine müomeetrium – emakaseina kõige paksem kest, koosneb kahest kihist: seespoolsem ring- e tsirkulaarkiht ja välimine piki- e longitudinaalkiht Müomeetriumi moodustab silelihaskude, selle rakud on võimelised oluliselt venima Kahe müomeetriumi kihi vahel paikneb vaskulooskiht, mis sisaldab suurel hulgal veresooni Välimine serooskest – perimeetrium MUNAJUHA Jaotatakse kuju ja diameetri järgi lehtriks, ampulliks ja kitsuseks Munajuha sein koosneb kolmest kestast: limas-, lihas- ja serooskestast Ampullaarosas moodustab limaskesta päriskiht kõrgeid kurde, mis ulatuvad organi valendikku Limaskesta katab ühekihiline prismaatiline epiteel, kus rohkearvulised ripsmetega kaetud rakud vahelduvad ripsmeteta
annaabi.ee 
