Vana-Venemaa ajalugu
seal üles).
1648.a toimus Moskva soolamäss. Kaubandus tugevalt reglementeeritud, kehtestatud riigi monopol. Tulemuseks
järsk tõus, rahva rahulolematus, edasi mäss.
1650.a viljamäss Pihkvas ja Novg, ka mässud maksude tõsu pärast. See oli riigi sissetulekute tõstmiseks. 1648.a
kehtestati Vm vaskraha (palju eeskuju põlisvaenlaselt Rootsilt). Tolleaegne raha pole väärtuse märk vaid väärtus
ise. Moskvas kehtestati kunstlik kurss vaskrahale, mis reaalselt kõrgem. Tulemuseks mäss, 1652.a vasemäss.
1668.-1671. a suur mäss, juhiks kasaka juht Stefan Razin- tp ja linnarahva mäss vojevoodidele. Hukati, tõmmati
neljaks.
17.saj tekivad Vm käsikirjalised ajalehed, läänepoolsed ajalehed (nt Riia omad) jõuavad Vm tsaari lähikonda
(tõlgitakse vene keelde vaid nende jaoks).
Sel ajal levib nimi Ukraina (tõlkes riigi ääreala). 17.saj Ukraina küss, seal oli kuj. Hetmani riik (kuningriigi osa,
annaabi.ee 
