Raamatupidamise ajalugu
tekkimise. Selleks esimesed ettevalmistavad erikoolid olid Egiptuses ja Mesopotaamias. Väidetavalt
said õpetust neis ka esimesed naisarvepidajad, kelledel rahva arvates olid vaid lugemis-, kirjutamis-
ja nõidumisoskus.
Aegamööda arenes seni süsteemitu arvepidamine üha enam süsteemseks. Esimesed
,,kronoloogilised registrid" on avastatud eri rahvustel nii papüürusel, nahal, vahatahvlitel,
vaskplaatidel, Vanas-Indias olid registriteks nn kruusid, milles olid ,,algdokumendid".
Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest
erinevateks otstarveteks. Isegi sel ajal osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi,
peaaegu nagu tänapäeval. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud
kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja
maksude jaoks