Giuseppe Verdi
lähtudes osutas Verdi suurt tähelepanu võimsatele kooridele, mille karm lihtsus ja rangus oli
itaalia ooperiloomingus uudiseks. Rossini säravalt elegantsete viiside ning Bellini eleegilise
lüürika maailmas üleskasvanud teatripublik oli Verdi mehisest, tahtejõulisest ja kirglikust
helidetulvast vapustatud ning Roncole talupojast sai austria ja itaalia feodaalide vastu peetava
võitluse muusikaline juht. Ja kui tolle aja kriitikud Verdile marsirütmide ja vaskpillidega
ülepakkumist ning muusika jämedust ette heitsid, siis ei mõistnud nad helilooja taotlusi lõpuni.
Ereda plakatlikkuse ja lööva lihtsusega kirjutatud muusika tegi ooperisse kätketud idee ka kõige
kogenematule kuulajale mõistetavaks. Ooperi ühest parimast numbrist juudalaste koorist aga
sai itaallaste hulgas populaarne patriootiline laul.
"Nabucco" kuulsusrikas lavastus rebis Verdi moraalsest surutisest välja ning ta hakkas