nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist katsid eesti mehed eesotsas majorite Rebase ja Soodeniga. Major Alfons Rebase juhitud 658. pataljon kaitses armee ainust taganemisteed Novgorod-Luuga maanteel Sürgovo küla juures ja hiljem Luuga all Vaskovo küla juures edukalt. Antud lahingute eest teenis Rebane esimese eestlasena raudristi rüütliristi. 27. jaanuariks oli Leningradi blokaad murtud. Samal päeval anti käsk Narva elanikkonna evakueerimiseks. 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsuse juht H.Mäe Eesti seaduste alusel välja üldmobilisatsiooni. Kuna Leningradi alt taganema sunnitud Wehrmachti 18. armee LIV. armeekorpus ja III. Germaani SS-Soomuskorpus taandusid Narva suunas ning
Juba esimesed kontaktid Eesti pinnale tunginud punaarmeelastega kinnitasid, kui põhjendatud olid J. Uluotsa väited surmaohust eesti rahvale. Meriküla dessantväelased tapsid jõhkralt esimesed nende teele jäänud tsiviilisikud ja nendele oligi antud käsk kohelda kõiki eestlasi vaenlasena. Algasid meeleheitlikud vastupanu- ja tõrjelahingud Eesti piiril ülekaaluka vastasega. Major Alfons Rebase 658. Idapataljoni ja major Georg Soodeni 659. Idapataljoni Surkovo ning Vaskovo lahingud hävitasid ülekaalus olnud vastase diviisi elavjõu. Need lahingud tõid major Alfons Rebasele esimese eestlasena autasuna Raudristi Rüütliristi. Veebruaris kodumaale saabunud 45. rügemendi major Harald Riipalu pataljoni võitlejad läksid Tartust kohe lahingusse ning kiire ja otsustava tegevuse tulemusena hävitasid 14. ja 15. veebruari võitlustes üle Peipsi järve tulnud vaenlase Meerapalu-Jõepera dessandid. Vaenlasele ei antud aega kanna kinnitamiseks Eesti pinnal