VASK(1)
reageeris vasksulfiidiga ja moodustas
eheda vase
Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat
Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni
Esimesed vaskesemed Egiptuses pärinevad 5.-6. aastatuhandest e.m.a.
Kaukaasias hakati vaske sulatama 4. aastatuhande esimesel poolel e.m.a.,
Kesk-Euroopas ilmselt 3. aastatuhandel e.m.a.
Vanimad vaskesemed on avastatud Iraani ja muistse Anatoolia (nüüdis-Türgi
Aasia-osa) territooriumilt.
Paljude kirikute kuplid kaeti vasklehtedega. Ka Kremlis paikneva Ivan Groznõi
kellatorni sibulkuppel on kaetud kullatud vasklehtedega.
Vaske leidub looduses enam kui 170 mineraali koostises.
Bioloogiline tähtsus
Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi
rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama
ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja
hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua