,,Esimesel pilgul veidrana paistva tegevuse oli enesele leidnud soliidne mees, kellesse kõik tuttavad suhtusid suure lugupidamisega. Algul valmistas ta väikesi metallkettaid. Kümneid ja kümneid, vasest ja tsingist. Seejärel lõikas ta samasuguseid kettaid poorsest materjalist ja immutas neid soolveega. Lõpuks hakkas ta valmistatud kettaid üksteise peale laduma nagu püramiidi ehitav laps. Tõsi küll, seejuures pidas ta kinni kindlast järjekorrast: vaskketas poorne ketas tsinkketas. Üks ja sama ketaste kombinatsioon kordus palju kordi. Seni, kuni laotud sammas veel püsti seisis. Kui mees seejärel niiskete sõrmedega oma originaalse ehitise alust puudutas, tõmbas ta käe otsekohe ära. Ta sai, nagu öeldakse, tugeva elektrilöögi. 3 Nõnda leiutas kuulus itaalia füüsik Alessandro Volta 1800. aastal galvaanielemendi keemilise elektrivoolu allika
„Esimesel pilgul veidrana paistva tegevuse oli enesele leidnud soliidne mees, kellesse kõik tuttavad suhtusid suure lugupidamisega. Algul valmistas ta väikesi metallkettaid. Kümneid ja kümneid, vasest ja tsingist. Seejärel lõikas ta samasuguseid kettaid poorsest materjalist ja immutas neid soolveega. Lõpuks hakkas ta valmistatud kettaid üksteise peale laduma nagu püramiidi ehitav laps. Tõsi küll, seejuures pidas ta kinni kindlast järjekorrast: vaskketas – poorne ketas – tsinkketas. Üks ja sama ketaste kombinatsioon kordus palju kordi. Seni, kuni laotud sammas veel püsti seisis. Kui mees seejärel niiskete sõrmedega oma originaalse ehitise alust puudutas, tõmbas ta käe otsekohe ära. Ta sai, nagu öeldakse, tugeva elektrilöögi. Nõnda leiutas kuulus itaalia füüsik Alessandro Volta 1800. aastal galvaanielemendi – keemilise elektrivoolu allika. Elektrivool tekkis „Volta sambas” keemiliste reaktsioonide tagajärjel.
elemendist jutustavad L. Vlassov ja D. Trifonov oma raamatus ,,Huvitavat keemiast". ,,Esimesel pilgul veidrana paistva tegevuse oli enesele leidnud soliidne mees, kellesse kõik tuttavad suhtusid suure lugupidamisega. Algul valmistas ta väikesi metallkettaid materjalist ja immutas neid soolveega. Lõpuks hakkas ta valmistatud kettaid üksteise peale laduma nagu püramiidi ehitav laps. Tõsi küll, seejuures pidas ta kinni kindlast järjekorrast: vaskketas poorne ketas tsinkketas. Üks ja sama ketaste kombinatsioon kordus palju kordi. Seni, kuni laotud sammas veel püsti seisis. Kui mees seejärel niiskete sõrmedega oma originaalse ehitise alust puudutas, tõmbas ta käe otsekohe ära. Ta sai, nagu öeldakse, tugeva elektrilöögi. Nõnda leiutas kuulus itaalia füüsik Alessandro Volta 1800. aastal galvaanielemendi keemilise elektrivoolu allika. Elektrivool tekkis ,,Volta sambas" keemiliste reaktsioonide tagajärjel
elemendist jutustavad L. Vlassov ja D. Trifonov oma raamatus ,,Huvitavat keemiast". ,,Esimesel pilgul veidrana paistva tegevuse oli enesele leidnud soliidne mees, kellesse kõik tuttavad suhtusid suure lugupidamisega. Algul valmistas ta väikesi metallkettaid materjalist ja immutas neid soolveega. Lõpuks hakkas ta valmistatud kettaid üksteise peale laduma nagu püramiidi ehitav laps. Tõsi küll, seejuures pidas ta kinni kindlast järjekorrast: vaskketas poorne ketas tsinkketas. Üks ja sama ketaste kombinatsioon kordus palju kordi. Seni, kuni laotud sammas veel püsti seisis. Kui mees seejärel niiskete sõrmedega oma originaalse ehitise alust puudutas, tõmbas ta käe otsekohe ära. Ta sai, nagu öeldakse, tugeva elektrilöögi. Nõnda leiutas kuulus itaalia füüsik Alessandro Volta 1800. aastal galvaanielemendi keemilise elektrivoolu allika. Elektrivool tekkis ,,Volta sambas" keemiliste reaktsioonide tagajärjel
laengute olemasolu. Sama sajandi lõpu kaks tähtsat avastust -- kondensaator (Leideni purk, 1785) ja keemiline vooluallikas (Volta sammas, 1799), lõid eeldused elektri uurimiseks; tehnoloogiliste rakenduste suur hulk kindlustas uurimissuuna rahaliselt. Leideni purk, "laengukoguja", praeguste kondensaatorite eelkäija. Volta sammas, esimene reaalselt töötav vooluallikas. 1 - 1 - väline metallkest, 2 - klaaspurk, vaskketas, 2 - tsinkkketas, 3 - seesmine metallkest, 4 - elektrood, mille 3 - vildist või kalevist vaheseib, mida immutati happega. kaudu antakse "purgile" laeng. Keemiliste vooluallikate tööpõhimõttest järgmises loengus. 19. saj. esimene pool tõi kaasa hulgaliselt avastusi · voolutugevuse sõltuvus juhtme takistusest - Ohm'i seadus 1826,
annaabi.ee 
