Eesti Rootsi riigi koosseisus
Kaubandus
Väliskaubanduse sõlmedeks olid Tallinn ja Narva. Välja veeti vilja (85 % Tallinast veetavast
kaubast) ja lina ning kanep (Narva kaudu). Veeti ka tökatit, planke, mastipuid vene kaupadest
loomanahku. Sisse veeti soola, kalevit, siidi ja muud riiet, Rootsist rauda, Hollandist vasest ja
messingist esemeid. Inglismaalt tina ja seatina. Veine ja vürtse.
Poekaubanduses oli suur tähtsus talurahvakaupmeestel. Müüdi soola, soolakala, rauda, vaskkatlaid
jne. Enamik kaupmehi saksa päritoluga. Narvas ka venelased, hollandlased ja inglased.
Käsitöölised kogunesid tsunftidesse sisekorra määras põhikiri e. Skraa. Tsunftide ühenduseks olid
Väikegildid mis kaitsesid käsitöölise huve kaupmeeste Suurgildide eest.
Paremad saksa meistrid Kanuti gildi ja halvemaks peetud ametite meistrid Oleviste gildi. Toompea
käsitöölistel ( irw) tsunftid Toomgildis.
Õpipoiss( 3- 7 aastat õppimist) - sell (3 rännuaastat välismaal) - meister.