A.dumas Kolm musketäri terve raamat
järgnesid isandatele ja tuba jäi tühjaks oma purustatud aknaga, avatud uksega ja suitseva
lambiga, mis põles nukralt laual.
XXXVI HUKKAMINE.
Olj peaaegu südaöö: helendades äikese viimastes välgatustes, tõusis kahanev poolkuu
väikese Armentieres'i linna tagant. Selle kahvatus valguses joonistusid linna majade
tumedad siluetid ja kõrge sakilise kellatorni teravik. Otse vastas veeretas Lys oma
sulatinajõega sarnanevaid voogusid. Teisel kaldal võis näha puude tumedaid kogusid
vaskjate pilvede poolt vallutatud kõuese taeva taustal, mis moodustasid omamoodi
videviku keset ööd. Vasakul seisis vana liikumatute tiibadega mahajäetud
658
veski, mille varemeist kostis kindlate vaheaegadega öökulli läbitungivat monotoonset
kisa. Siin-seal paistsid tasandikul paremal ja vasakul pool teed, mida mööda liikus sünge
rongkäik, mõned madalad ja jändrikud puud, mis näisid näotute kükitavate
päkapikkudena, kes sel süngel tunnil varitsesid inimesi.