merre järele. Tal ei õnnestunud Saarepiigat päästa, ning siis ujus ta edasi Soome poole. Saarepiiga ema ja isa jäid veel piigat merest otsima, järsku kuulevad ,et saarepiiga laulab. Saarepiiga laulis sellest et, midagi välkus meres, ning ta tahtis seda tagasi osta nõuda või lunastada, kuid Vaskismees ütles ,et see ei ole talle kuid kui ta tuleb talle naiseks võib ta need talle anda. Piiga ütles et tal on kuival maalgi mehi omale. Sellepeale vaskimees naeratas ja piiga komistas, ning piiga kukkus vette.
piiga oli merre mattunud. Kalevipoeg ujus kiirelt saarelt minema. Ning vahepeal oli saare taadi karjumise peale üles äragnud ka eit, kes tuli taadi juurde mere äärde. Üheskoos läksid nad n.ö merd riisuma, et leida piigat. Järsku kuulsid nad merest laulu. Laulus öeldi, et neiu läks merele kiikuma ja laulma ning pani kingad kivi peale. Ta oli laulma hakanud, kui järsku nägi ta kuldmõõka meres ning ta läks merre mõõka võtma. Seda tehes tuli talle vastu vanamees (vaskimees), kes rääkis et kuldamõõk on Kalevite, hõbeoda Olevite ja Veskiambu Sulevite varjul hoitud varandus. Vanamees tahtis et saare piiga temaga jääks ning tema kaasaks saaks, kuid saare piiga ei tahnud seda. Vanamees naeratas ning järsku libises neiu libedal liival ning lained võtsid ta enda vangi. Seda juttu kuuldes tõttasid vanemad neiukest otsima. Nad leidsid kingad kivilt ning hakkasid saare piigat hõikuma, et ta koju tuleks. Tütar
annaabi.ee 
