Kalevipoja 4. peatüki kokkuvõte
naiseks tuleb. Neiu aga ei olnud sellega nõus, vanamees naeratas ning neiu komistas,
kukkudes vette, kus ta uppus. Pärast läinud tema eit ja taat teda otsima, leidnud tema
riided aga neiust polnud jälgegi. Äkki aga kostus vee alt hääl mis ütles: ,,Ära nuta,
eidekene, ära kaeba taadikene, merella on minu koda, alla laine salatare, kalakudus
kambrikene, mereudus pesakene, läksin kuldamõõgakesta lainetesta tabamaie,
hõbeoda otsimaie, vaskiambu võttemaie: sinna ma, kana, kadusin, sinna surin,
linnukene, sinna noori, ma nõrkesin, sinna, lilleke, närtsisin, sinna sõstrasilm,
suikusin, sinna neitsike, uinusin, sinna, tuvike, tarretin."