Küprose Vabariigi makroökonoomika
Väikse
saare kohta oli seal liiga suur pangandussektor.
2.3. Esmane taastumine aastatel 2011-2013
Esmaseks taastumiseks loetakse aastaid 2011-2013. Küprosel pole esmane taastumine
läinud nii nagu üks riik sooviks. 2011. aasta juulis süvenes majanduskriis veelgi, sel
lihtsal põhjusel, et õhku lendas Iraani relvasaadetis, mille USA merevägi konfiskeeris ja
oma Küprose baasi paigutas lüües rivist välja poole saare elektrivarustusest. Saare
suurim elektrijaam Vasiliko oli maatasa. See andis suure löögi Küprose majandusele.
Samuti andis löögi Kreeka. 2012 aasta veebruaris leppisid euroala rahandusministrid
kokku Kreeka 130 miljardi suuruse abiprogrammi. Programmi oluliseks osaks oli nn
erasektori osalemine ja Kreeka võlgade osaline mahakandmine. Suurimaks kannatajaks
võib mainida Küprose. Kreeka võlavähenduse tõttu kandsid Küprose pangad maha 4,5
miljardi ulatuses Kreeka võlakirju. Lisaks võlakirjadele on Küprose pangad andnud
annaabi.ee 
