Bütsants
Theodora suri palju varem, kui Justinianus, 548. aastal vähi kätte.
Peamiseks märksõnaks Justinianuse valitsusaja kohta on "vallutussõjad". Kujutades end
ülemaailmse õigluse ning tsivilisatsiooni taastajana ning huvitudes rohkem oma unistusest, kui
oma riigi tõelistest vajadustest ja huvidest, vallandas 532. a. ta ulatusliku vallutussõjade
kampaania läändes paiknevate Germaanlaste riikide vastu. Kulutades tohutuid summasid
sõjakäikude ettevalmistusel ja nende ellu viimisel. Vasilevs ignoreeris nii keerulust poliitilist ja
sotsiaalset siseriikliku situatsiooni, kui ka välispoliitilist ohtu prioriteetlikus Bütsantsi jaoks ida
suunas.
Esimese veana sõlmis 532. a. Justinianus I Bütsantsi jaoks alandavatel tingimustel Sassaniidi
Impeeriumiga "Igavest rahu" mille järgi, pidi Bütsants maksma viimasele tohutut andamit, mis
koormas niigi ülekoormatut sõjaettevalmistustega riigikassat. Selle keisri poliitilse sammu