Vallo Rauni tragikomöödia „Naine tahab tantsida“
vist ei saa aru, mida kõike ta kokku vatrab, sest seda tõestavad tema katkendlikkus ja iseenda jutu eitamine
pärast mõningast järelemõtlemist) Sa ei ole sugugi vaimustatud, sa oled tujust ära? Olen ma jälle kogemata
midagi valesti öelnud? (implikatuur jälle = naine on varemgi midagi valesti öelnud, aga ,,kogemata" on
pigem sarkastiline ja etteheitev, oodates eitavat vastust).
M: Täidetud vasikarind, jänesepraad, kukeseened marinaadis, puravikud, sõstratarretis ja siis veel see
veinitort... Aga mis siis, kui mitte keegi ei tule?
N: Sa oled pessimist (relevantsusmaksiimi rikkumine). Sina oled süüdi, et ka mina olen muutunud
pessimistiks: sa oled mulle külge pookinud igavese kahtlusetõve ja naudid, kuidas see (anafoor) tervikuna
mu oma võimusesse haarab.
M: Mul on alust niiviisi arvata. (implikatuur mees sai midagi teada või ütles kellelegi, mistõttu ta arvab,
annaabi.ee 
