Alfons Rebane
saadeti seda kuuldust ja lugu selgitama. See veendus kohapeal, et kuuldustel puudus alus. 5.
kompanii leitnant A. Nuude juhtimisel oli Vashkovo lahingu ajal määratud pataljoni reservi ja
viibis kogu aeg külas. Kuna lahing võttis eestlastele soodsa pöörde, ei olnud 5. kompanii
rakendamiseks vajadust. Soodeni ja Rebase selgitusil oli see tulemus, et Sooden'i pataljon
vabanes ebameeldivast ja igasse toimingusse segavast Saksa sideohvitserist. Peatselt möödusid
Punaarmee tankid kahelt poolt Vashkovost. Eestlased olid viimased, kes sealt lahkusid. Rebase ja
Soodeni mehed laaditi autodele. Siin-seal peatades olid neil kogu aeg vene tankid kannul. 658. ja
659. pataljon pidasid Punaarmeega edaspidi tõrjelahinguid 1. veebruarist 7. veebruarini
Batetskajas, Leningrad-Dno raudtee sõlmjaama lähedal ning olid aeg-ajalt sakslasi abistamas.
Pärast Torchinovost lahkumist muutus taganemine ,,normaalseks". Meestele jäi aega positsioone
valida ja ette valmistada