Holokaust
seda lõpunigi lugeda, juhtum lõppes siiski ilma hullemate tagajärgedeta. Üks korralikest eestöölistest,
Brailowsky, juhtis gruppi, kus töötas Anna Krausová. Lõuna ajal läks ta alati sadamasse ja kerjas naistele
süüa. Üks teine eestöötaja, Max Schimmkat, kuulus vähem inimlike hulka. Dora Perlhefter veenis aga
teda, et Prahas on tema lahutatud mittejuudi päritolu mees ja kaks last, ja nii tõi too talle kirju. Üks
Hohmanni nimeline mees sai hiljem Yad Vashemilt tüdrukutele osutatud abi eest tiitli „Õiglane rahvaste
seas.“
[…] Kontaktid eestlastega tõid esimesi teadmisi sugulaste ja tuttavate saatusest. Hana Fuchsová leidis
kongist eesti-saksa sõnaraamatu ja õppis korralikult eesti keelt. Töö juures sõlmis ta tutvuse ühe eesti
mehega, kes oli tšehhi või saksa ešeloni mõrvamisel osalenud, keda oli aga südametunnistus sundinud
politseiteenistusest lahkuma. See mees jutustas talle kõik massimõrvadest. Fuchsová ei uskunud aga
annaabi.ee 
