Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid jagunevad survega töödeldavadeks ja vasksulamiteks. Survega töödeldavadel aluminium sulamitel on kõige rohkem levinud duralumiinium. Duralumiiniumi sulam on alumiiniumi sulam vase ja alumiiniumiga. Selleks et anda dur alumiiniumile tugevust ja sitkust tuleb duralumiiniumit karastada ja vanandada. Vanandamine võib olla kas loomulik või kunstlik Vanandamis protsessis toimub tugevuse ja sitkuse suurenemine. Vasesulamitest on kõige levinumad silumiinid.Silumiinildeks nimetatakse alumiiniumi ja räni sulamit.Tähis on tal Al, Al 8. Liugelaagri materjaliks kasutatakse viimasel ajal alumiiniumi sulameid. Neid sulameid nim aluminium laagri sulamiteks, mis saadakse aluminium basil kui sinna lisatakse tina, pliid, vaske, antimony ja niklit. Võrreldes papiididega (tina ja plii sulamitega) on aluminium laagri sulamisel suurem tugevus. Väiksem korrosiooniaste kuid nende puuduseks on suur joonpaisumise tegur.
Gaaside neelduvus põhjustab gaasitühikuid. Madala sulamis temperatuuri tõttu kasutatakse peamiselt elektrisulatusahje. 16 VASK Keemilise koostise järgi liigitatakse vasesulamid: 1. Pronks (CuSn) a. Alumiinium pronks (Al 4,5-5,5%) b. Fosfor pronks (Sn 6-7%, P 0,3-0,4%) c. Räni pronks (Si 2-3,5%) d. Tina pronks (Sn 9-11%) 2. Messing (CuZn) Vasesulamitest on parima valuomadusega tinapronks (Sn 9-11%) millel on hea vedelvoolavus ja väike valukahanemine (1,4-1,6). Vasevalu iseärasused: Kerge oksüdeerumine. Kasutatakse laienevaid valukanaleid Vesiniku neelduvus (pronksis) Sulatamiseks kasutatakse elektriahjusi. Sulatakase nii õhus kui ka kaitsegaasides ja vaakumis. MAGNEESIUM Magneesiumi (Mg) sulamid on kõige kergemad, sest ta tihedus on 1700kg/m3 ja sulamistemperatuur 650°C
annaabi.ee 
