"vasesaastest" - 1 õppematerjal

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

) 30,0 mg kg-1 /6/ Vask kuulub mitme elutähtsa ensüümi koostisse ja on mikroelemendina seetõttu vajalik. Looduses vabaneb seda pinnase mineraliseerumisel, vulkaanipursetel ja taimestikust. Kohati võib pinnase vasesisaldus ulatuda väga kõrgele, ning leidub taimi, mis on niisugustele muldadele kohastunud ja mida saab kasutada vaseindikaatoritena. Inimtegevusega vabaneb vaske siiski looduslikust märksa enam, aastas 260 000 tonni, s.o 93% "lahtipääsevast" vasest. Üle poole vasesaastest tuleb metallurgiast ja puidu 6 põletamisest. Vask on loomadele, eriti veeloomadele väga mürgine (kalade jaoks toksilisim metall elavhõbeda järel). Kõige mürgisemad on Cu2+, CuOH+ ja Cu2OH2 2+ -ioonid. Et vase (aga ka tsingi, nikli jmt metallide) mürgiste ioonide sagedust (sidumist) mõjutavad teised veesleiduvad ühendid, siis on need metallid eriti ohtlikud pehmeveelistes magevetes.