Teed noaga triibu ette ja murrad selle tüki sealt välja. Järgnevaks on vaja plaat läikima lüüa, kasutades kööginuustiku karedamat poolt. Seejärel plaat puhtaks pesta ja korralikult kuivatada, et sinna ühtki kübekest ei jääks. Järgnevaks võtta see, mis välja prinditud sai ja asetada vasetükile. Triikraud panna kuumenema maksimum võimsusel ja lülitada välja aurutamine. Vaseplaat kinnitada triikimislauale kahepoolse teibiga, et see kohalt ei liiguks. Asetada väljaprint vaseplaadile ja kuumutada seda korralikult 30 sekundit triikrauaga. Võimalikult ühtlaselt. Lase vaseplaadil jahtuda. Selleks, et nüüd seda paberit sealt plaatilt ära saada, uputa plaat 1 minutiks vette. Paber läheb pehmeks ja seda on kerge eemaldada. Söövitamine Aseta plaat raudkloriidi sisse. Soovitavalt teha ka mingi rakis millega trükk plaati kinni hoida, vastasel juhul kui seda ei tee siis võid oma käed ära söövitada. Jäta 10-15min plaat happe sisse.
Coleridge, keda peetakse üheks romantismi teoreetikuks, tõi luulesse refrääni, rõhutas selle tähtsust. Kerge hooletus on omane romantikutele. Kunstide ja zanride põimumise idee - nt Goethe, kui ta kirjutab vastavates küsimustes, siis ta kasutab üldsõna kunst. Oli autoreid, kes olid andekaid mitmes vallas - Hoffmann - esimene romantiline ooper, samas ka andeks kuntsnik. Inglane Blake, kes püüdiski luua ühtset visiooni, koos oma naisega moodustasid kogusid - gravüürid tehti vaseplaadile ja tekst kirjutati juurde, tekst oli illumineeritud, st seda, et pealkirjad ja tekstide esitähed joonistati kunstiliselt välja. Blake oli ka muusik, temalt on pärit ka viise. Romantikud pidasid oluliseks, et kunstnik arvestav kõikide kunstialadega. Hoffmannil on kogu aeg muusika loomingus. Kunstide põimumine oluline ja jääb selliseks 18. sajandi (või 19. saj?) jooksul. Impressionstilik ühissuund on vägagi tajutav, nt "Fauni pärastlõuna", mis on kirjanduslik