Euroopa
kõrgusest kasvavad tamme- ja pöögi, kõrgemal männi- ja nulumetsad. 1500-1600m
kõrgusel on mäginiidud.(27 lk 128-129)
Suuremaad jõed Drin, Seman, Vijose ja Mat saavad alguse mägedest. Need on
kärestikulised ja energiarohked ning seetõttu ei ole nad laevatatavad. Need jõed
põhjustavad talvel rannikumadalikul tihti üleujutusi. Kõik suuremad järved Shkoder,
Ohrid ja Prespa paiknevad Albaania piirialal. (27 lk 128)
Riigis leidub naftat, pruunsütt, raua-, nikli-, kroomi- ja vasemaki. ning
bituumenit. (27 lk 128)
Tööstuse põhiharud on mäetööstus ja põllumajandussaaduste töötlemine.
Riigi lõunaosas ammutatakse naftat. Nafta kõrvalsaadusena toodetakse gaasi.
Kaevandatakse riigis leiduvaid maavarasid. Näiteks kroomimaagi kaevandamises
kuulub Albaaniale Välis-Euroopas esikoht. Kuigi kaevandatakse ka pruunsütt, tugineb
energeetika naftale ja hüdroenergiale.(3)
Kasvatatakse peamiselt nisu, maisi, riisi, tubakat, puuvillapõõsast, suhkrupeeti,