Allikaõpetus
Riia kaalumark ~208 gr, Liivimaa mündialus. 13. sajandil mainitakse ka sama rasket
Tallinna marka.
Hõbemark jagunes 16 loodiks, see omakorda 4 kvintinit, see 4 penni.
Kuldmark jagunes 24 karaadiks, see 12 graani
Aardeleidude puhul kasutatakse terminus post quem - tpq - aarde noorima mündi
varaseim võimalik vermimisaeg.
Brakteaadid - ainult ühelt poolt vermitud õhukesed hõberahad
Areng
Varaseim Lüüdias 7. saj eKr, elektronist
Vana-Kreeekas - tavalisim drahm (4,36 g)
Roomas vasekangid, siis suured rasked assid, mis ajapikku muutusid kergemaks. 3. saj -
denaarid. Caesarist peale valitsejate portreed.
Araabia kullast dinaar ja hõbedast dirhem ning vaskmünt follis. 7.-10. saj Kuufa mündid.
Karolingidel kuulus müntimisõigus ainult keisrlile, varsti hakati seda läänistama,
eelkõige vaimulikele isandatele.
16. saj algul oli Euroopa väärismetallivaeguses, kuldkuldnaid hakati valmistama
hõbedast, suure maardla järgi Põhja-Böömimaal said nad nimeks Joachimstaler e
annaabi.ee 
