Lambakarjus ja aeg
i1ejaanude1useda otsis, ei 1eidnud ta seda enam.
Nagude, haa1te ja 1óhnade virvarr aastate sajus hagustas inimeste
pi1gud ja muutis nende vaimu 1i.ihinagelikuksja mee1edpimedaks. Karjus
nagi, et inimesed markasid i.iksnesvankriratta veeremist ning potikedra
poorlemist ja oskasid kaega haarata se11estsi.indivat hi.ivet. Nad olid
óppinud oma si.idameid róómustama vórsuva ja pead 100va nisuga,
ki.ipseteviinamarjade mesise 1óhnaga.Kui nende paevad olid tais igapae-
vaseid aske1dusi,ei kiusanud nende hinge aja rusuv paine, haabumise ja
kadumise ha11óud. Nii tegid nad ajast enda1etooriista tema enesevastu,
arugi saamata, et tege1iku1t olid nad tema orjad. Kinnisi1mi pógenesid
nad aja eest, arvates ise, et nad teda targasti kasutavad. Ajaratast hoog-
sa1tringi ajades 1isasidinimesed oma aastate1ekoormat, teenides kavalat
ja kóikvóimsat isandat. Aeg ei nóudnud inimeste1tpa1ju - i.iksnesendaga
annaabi.ee 
