PÕHIKOOLI LÕPUKÕNE 2008. Tere kallid lõpetajad, vanemad, õpetajad ja sõbrad! Kord küsiti ühelt lapselt: ,,Kas aasta on pikk?" ,,Pikk, pikk nagu igavik!" vastas ta. Ühelt õpetajalt küsiti sama, ta mõtles viivu Ning vasatas: ,,Aeg lendab linnutiivul" ARMAS LÕPETAJA! Nagu Viivi Luik oma jutus on kirjutanud just nõndasamuti on ka elus: sulle tundub see üheksa aastat igavikuna; mulle lühikese viivuna. Üheksa aastat tagasi hakkasid sa ehitama haridusemaja. Ettevalmistus selleks ehituseks oli kestnud siis juba seitse aastat. Sinu hariduse vundament oli valminud kodus ja tugevdatud lasteaias. Koolis ehitasid sa esimesel aastal esimese korruse ja teises klassis teise korruse ja nii aina edasi
ja kuulsust siis on ta nõus end ristida laskma. Nad läksid kohe kirikusse, Abraam lasi end ära ristida, kristlusega kurssi viia ning Giannotto pani talle nimeks Giovanni. 3.Novell Neifili jutustas neile loo Baabüloni sultanist Saladinos, kellel oli hädasti raha vaja ning kes pöördus rahasaamiseks juudi poole nimega Melchisedech. Ta lasi juudi enda juurde kutsuda ning küsis tal mis usku ta kõige rohkem pooldab. Juut oli aga tark mees ning vasatas ühe looga. Juut rääkis talle loo sõrmusest. Kunagi olevat elanud üks valitseja, kes andis enne surma sõrmuse ühele oma poegades ja peale surma sai see poeg valitsejaks, kelle käes oli sõrmus. Nii kestis see mitu põlvkonda järjest. Üks valitseja aga armastas oma kõiki kolme poega ning lasi kaks sõrmust juurde teha. Peale surma said kõik valitsejaks. Juut vastas sellega ka küsimusele, et igal inimesel on õigus oma arvamusele ja sellele millesse uskuda. Saladino sai aru,