eskiis. 5. Tuua stantsi lõppvao eskiis koos stantsisega stantsi kinnises olekus. 1. Detaili joonis Joonis 1 2. Stantsimisviisi ja stantsimisseadme valik Stantsi tüübiks valin lahtise ehk kraadisoonega stantsi. Kraadisoone abil ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see tagab ka stantsisüvendi hea täitumise. Stantsimisseadmeks valin väntpressi. Väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem kui vasarstantsimisel. Võrreldes vasaratega on pressi eelisteks ka paremad automatiseerimisvõimalused, kuni kahekordselt suurem tootlikkus ning koormuste dünaamilisus on oluliselt väiksem. Puudusteks on pressi kõrgem hind ja deformeerimisjõu mittereguleeritavus. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja kirjeldus Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel (Joonis 2).
Avatud vasarastantsidel on kraadisoonega vaid lõpp- e. puhasvagu. Ettevalmistusvaod ja eel- e. mustvagu on reeglina kraadisooneta. Mitmevaolistes stantsides paigutatakse lõppvagu, kus deformeerimisjõud on maksimaalsed, võimalikult stantsi keskele, mis on jäigem. Ettevalmistusvaod paigutatakse reeglina stantsi äärtesse. Kuumvormstantsimine pressidel Pressidel vormstantsimisel erineb metalli deformeerimise iseloom oluliselt deformeerimise iseloomust vasarstantsimisel. Vasarstantsimisel deformeerib vasara löök metalli põhiliselt tooriku pinnakihtides, kust deformatsioon levib nõrgalt sisemusse. Vormstantsimisel pressidel suureneb koormus toorikule pidevalt ja deformatsioonid haaravad tooriku kogu mahu. Seetõttu kasutataksegi suurte ristlõikepindaladega stantsiste tootmisel enamasti 4 vormstantsimist pressidel