Haid
Vasarhailased on hiidhailaste lähedased sugulased kuid erinevad nendest (ja kõikidest teistest
hailaadsetest) väga omapärase peakuju poolest. See on vertikaalsuunas tugevasti lamendunud ning
ulatub külgedele kahe suure haruna, mille otsas asuvad silmad ning neist natuke eespool suured
ninasõõrmed. Ilmselt kergendab selline peakuju hail manööverdamist vertikaaltasapinnas ja teineteisest
kaugel asetsevad ninasõõrmed annavad vasarhaile võimaluse täpsemaks orienteerumiseks lõhnaallikate
suhtes.
Hiid-vasarhai võib kasvada 4,5...6 meetri pikkuseks. Ta on laialt levinud Vaikse, Atlandi ja India ookeani
troopilistel aladel, kuid pole kusagil eriti arvukas.
Hiid-vasarhai toitub põhjaselgrootutest (krabid, krevetid, limused), kaladest (heeringlased, makrellid) ja
kalmaaridest. Suurte isendite magudest leitakse kõige sagedamini raisid ja haisid (sealhulgas
liigikaaslaseid).