Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
järvalased, kelle pantvangid olid endisest ajast ordu käes. Varsti selgus eestlastele, et nende
seisukord oli nüüd hoopis halvemaks muutumas ja et sakslastest veel raskem oli lahti saada.
Kuna ordu muidu ei soetanud vasalle piiskoppide poolt temale antud mail, tahtis tema neil ilma
piiskoppideta omandatud mail vaid ordule alluvate vasallide kaudu oma valitsust siin
kindlustada. Pandi alus Harju-Viru (saksa) vasallkonnale, kelle võimu kasvamine pärast üheks
Eesti vabaduse lõpliku kokkuvarisemise põhjustest sai.
Sellega ei tahtnud põhjaeestlased millalgi leppida, seda enam, et ordu sissetikkumine näis paavsti
korralduste vastu käivat, nagu seda 1228. a. keegi, kes ennast paavsti saadikuks nimetas
(Brevern'i arvamise järele endine Tallinna Taani piiskopp Wessel), neile seda kinnitas, et nad
vabad pidid olema ordu alt, ja ehk isegi (nagu Brandis'e kroonika teatab) ordu ning ordumeistri
annaabi.ee 
