VARAUUSAEG
Kuni varauusaja lõpuni püsis Türgi piir
Balkanil muutusteta.
Poola ja Austria kõrval sekkus sündmustesse Kagu-Euroopas ka 1686. aastal Türgi-vastase Püha
Liigaga liitunud Venemaa. Juba 1696 õnnestus venelastel vallutada Doni suudmes asunud Aasovi
kindlus (aastateks 171139 tagasi Türgile). Olulisemat edu saavutasid venelased alles 18. saj. teisel
poolel, mil kahe sõja (176874, 178792) tulemusel õnnestus hõivata Türgi ja tema Krimmi
vasallkhaaniriigi valdused Musta mere põhjarannikul Bugist läänes Kubani jõeni idas. Katariina II
soov vallutada Konstantinoopol ja viia Venemaa piir Vahemereni oli juba käeulatuses, kuid jäi
siiski teostumata.
Türgilt tagasivõetud alade koloniseerimine. 18. saj. algas türklastelt tagasivõidetud aladel ulatuslik
saksa kolonisatsioon, mis pani aluse osalt tänini säilinud saksa vähemusele Kagu-Euroopa maades.
Suur osa kolonistidest olid protestandid, keda katoliku Austrias taga kiusati
annaabi.ee 
