Jüriöö
linnuseid.
2.Eestlaste suhted vallutajatega
Vallutajad tunnistasid esialgu eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule
maakasutusele ning ehki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte
kohalikud sakslased, avas see talurahvale oma toodangu turustamiseks laiemad
võimalused. Maa alistamisel rahvas ristiti ja kohe seejärel alustati kirikute
ehitamist ning loodi kirikukihelkonnad. Talupojad pidid leppima mitmete
koormistega ja andamitega kirikutele, maaisandatele ja vasallitele.
3.Jüriöö ülestõus
Eestimaa valitsemine muutus vähetasuvaks kui Taani riiklik võimsus kahanes
ning selle tagajärjel üritasid ka eestlased võimuvahetuse õhkkonnas oma
olukorda parandada ning noorema riimkroonika teateil alustasid harjulased 1343.
a jüriööl relvastatud mässu, mille käigus tapsid kõik kättesattunud sakslased ning
valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Edasi piiras ülestõusnute vägi Tallinna
ning appi kutsuti ka Rootsi ja Pihkva vürsti väed
annaabi.ee 
