Vana Liivimaa
Maksustuspiirkond vakus.
Mõne aja pärast asusid läänimehed elama maale, kuhu nad rajasid ka mõisad. Mõisate rajamine
sai hoo sisse pärast Jüriöö ülestõusu.
Talupojad kaotasid oma maa, nad ei olnud enam maaomanikud, vaid muutusid omanikest
kasutajateks. Kasutamise eest pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Peamine koormis oli
· kümnis üks kümnendik saagist, esialgu maksti peamiselt teraviljas. Talupoeg maksis
läänistatud maal elades vasallile. Kui elas vasallistamata maal, siis maksis maahärrale (nt
ordumeister jne)
· Hinnus kindlaks määratud naturaalmaks (lisaks kümnisele). Oli väiksem kui kümnis.
Sõltumatult saagi hulgast.
Lisaks:
· Kohaliku preestri ülalpidamismaks
· Kirikumaks läks otseselt preestrile, kümnendik kümnisest.
· Linnuste, kirikute ehitamine, teede rajamine. Seda tuli teha igapäevase töö kõrvalt.