Keskaeg
vasallitruuduse vandumine investituur sümboolne akt, kus senjöör annab vasallile lääni ja
sõlmitakse leping, vastastikused kohustused. Kui üks pool ei täida kohustust, leping kaotab
kehtivuse. Leping on isikuline minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Kuningas on kõrg-
Keskaja alguses kõige väiksema maa-alaga. Tema maad kutsutakse domeeniks. Benefiits
areneb välja feoodiks, mis on pärandatav valdus, isalt pojalt, aga endiselt on maa senjööri
oma ja pojaga uuendatakse vasallisidemed, viiakse läbi uus investituut.
Kujunevad välja mõisahärrus ja rendihärrus. Lääne-Euroopa kujuneb välja rendihärrus.
Kogu lään ehk maavaldus on välja jaoutatud talupoegadele. Talupoeg on isiklikult vaba. Ta
võib oma talust loobuda, linna minna ja teise feodaali valduses talu pidama hakata. Kõik
maksud on seotud maaga. Mõisahärrus oli ida pool. Eestis oli ka mõisahärrus. St et feodaali
maavaldus oli jaotatud kaheks. Osa oli jaoutatud välja talupoegadele ja feodaal loob ka oma
annaabi.ee 
