Territoriaalne korraldus ja ühiskondlikud suhted
Isegi
orjad, kelle puhul oli enamasti ilmselt tegemist sõjavangidega, paistavad olevat etendatud
pigem piiratud liikumisvabadusega teenijate või sulaste rolli. Uute võimude poliitika oli
algusest peale suunatud sellele, et võimalikult nõrgestada kohaliku ülemkihi positsioone.
Moodustasid ju viimased rahva kõige autoriteetsema ja elujõulisema osa. Ometi õnnestus
mõningatel eestlastel ka saksa-taani võimu all oma endiseid positsioone säilitada ning isegi
vasalliseisusesse tõusta. Osutub, et vähemalt esimestel aastakümnetel pärast vallutust ja
võib-olla mõnevõrra hiljemgi suutsid eestlased säilitada suure osa muistsetest õigustest ja
vabadustest. Alistumistingimused määrati tihti kindlaks uute võimude ja kohalike elanike
vahel sõlmitud lepingutega. Rahva põhimass pidi laskma end ristida ning täitma kristlikke
usukombeid, millele lisandusid ka mõningad esialgu võrdlemisi mõõdukad maksud.
annaabi.ee 
