Varakeskaeg
Ratsaväe loomiseks anti sõjameestele maa
benefiitsina (eluaegseks kasutuseks) koos talupoegadega. Esialgu ei olnud see
pärandatav. Selline reform tugevdas esialgu ka keskvõimu maavalduse saanute kihist
sai mõneks ajaks Karolingide dünastia sõjaline tugi. Kuninga otsestest vasallidest
moodustus suurfeodaalide kiht (hertsogid, parunid, krahvid, markiid) neile
läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida need omakorda läänistasid väikefeodaalidele.
Feodaalsuhted Vasallis said maavalduse saamisega õiguse koguda talupoegadel
makse ja mõista nende üle kohut. Vastutasuks teenisid isikliku relvastuse ja
kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Lisaks sõjaväeteenistusele pidi vasall osalema
ka senjööri nõukogus ja erakorralised abikohustused lunastama. Lõplikult kujunes
välja Karl Suure ajal.
Läänisuhe oli lepinguline kummalgi poolel olid omad kohustused, nende
täitmata jätmise korral vasallsuhe katkes
annaabi.ee 
