Eesti keskaeg
Linnuses oli seega väga väike seltskond rüütleid. Linnus paigutati ala keskossa – siseprobleemid
tugevamad kui välisprobleemid.
Vasalkond
Läänistamine algas 13saj algul. Koosnes peamiselt ministeriaalist (mitte täieõiguslik aadel). Oli üsna
erineva päritoluga inimesi. Peamiselt P-Saksast (Alam-Saksa keel).
Läänide suurused paarist adramaast kuni 442 adramaani. Läänimeeste arv on olnud üsna stabiilne – 110-
140
Vasall võis omakorda anda maad vasallidele.
Vasalliperekond sai alasid Liivimaa eri osades. Integreeriv faktor. Kujunesid seisuslikud korporatsioonid:
Harju- ja Virumaal 1259/1284, Tartus piiskopkonnas 14saj, S-Ls ka. Ordualadel ei kujunenudki.
Alles 1561 esineb ordus vasallide koondus.
Vasallidel lääniõigused – tingimused erinevad. Peamiselt võõrandamis- ja pärimisõigused. Sajandite
jooksul pärimisõigused laienesid.
1397 K. von Jungingen laiendas Harju-Virus ka nasissugu 5. astmeni pärimist.
Vasallid kohustusliku sõjakäimisega
annaabi.ee 
