Eesti keskaeg
Rajatavates linnades kodanikuseisuse saamiseks polnud eestlasel 13. saj. veel takistusi.
Peale maa vallutamist asusid võitjad siinsetele aladele elama. Maid läänistatati tervete küladena.
Eriti palju läänistati Läänemaal ja Harju-Virus (Taani kuninga valdustes), sest vajati sõjalist
jõudu. Ainult ordu läänistas vähe. Vasallidest kujunes siinne maa-aadel (hilisemad mõisnikud).
Esialgu elati kindlustatud linnades (Tallinnas Toompeal), mõned vasallinnustes (Kiiu, Purtse),
XIV saj. alustati mõisate rajamist. Kõige varem ja ulatuslikumalt rajati mõisaid Harju-Virus.
1241.a. koostatud Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) on Eestimaal alles 3 mõisa,
Taani kuninga vasalle on nimistus 115. 1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. Esialgu läänistati
maid eluaegseks kasutamiseks. 1315 Valdemar Eriku pärimisõigus muutis läänid
pärandatavaks meesliinis.