Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemise eksamiks
Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei
tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad
enese ülalpidamiseks.
Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta.
Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tuli uuendada. Allood ehk pärusvaldus, aadliku
eraomand. Eestis keskajal alloode ei tekkinud, rakendati üksnes vasall-lääniõigust.
* 1420 tekkis Liivimaa maapäev, mis koordineeris Liivimaa feodaalriikide tegevust.
* Maaisanda läänistamata valdust nimetati domeeniks, see jagunes ametkondadeks, ordualal olid ordumõisad. Need
jagunesid vakusteks ja need omakorda küladeks.
* Eestis tegutsesid Mõõgavendade Ordu, Saksa Ordu ja Liivi Ordu
annaabi.ee 
